Teatrikooli aabits
"Näitleja paneb omaenese detailidest iga rolli puhul kokku uue inimese."
"Arenenud oli mitte ainule kõne- ja kehatehnika, vaid ka psühhotehinka. Sellest saame aimu, lugedes esimese rooma riigipalgalise retoorikaõpetaja Marcus Fabius Quintilianuse (umbes 35-96) 12-köitelist teost "Institutio Oratoria" ("Kõnekunstiõpetus")."
"Denis Diderot' (1713-1384) "Mäitleja paradoks" ("Paradox sur le comédien") on üks enimtõlgitud, -tsiteeritud ja -kommenteeritud teatriteoreetilisi tekste maailmas. [---] Diderot' rahulolematus "tundeliste", "läbielavate" näitlejatega toob kohe meelde Brechti irvitamise lavalise "sisseelamise" üle, millest õlut rüüpavad lavatöölised pidavat sageli palju nalja saama."
"Pinge ja lõdvestus on olulisemaid polaarsusi teatris."
"Ükskõik kui suurt lurjust mängides peab näitleja olema rolli advokaat - mitte prokurör."
"Eestis mõjus kahtlaselt Vaino Vahingu kirjutatu. Ideoloogid kõnelesid kunstilisest saamatusest, tegelikult oli aga häda selles, et Vahing ei mahtunud nõukoguliku elukäsitluse lihtsustatud mallide alla."
"Teater algab esimese semestri esimestest tundidest. Ei ole olemas murdepunkti, kust algab tõeline teater. Hrjutused, improvisatsioonid, etüüdid on kõik juba "päris". Praegu tehakse neid nii, tulevikus teisiti, uutest kogemustest lähtudes. Kuid praegu on praegu ja tulevik on tulevik. Kolmekümne viieselt nähakse elu ja teatrit kindlasti teisiti kui kahekümneselt. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti. Ja ma ei usu näitleja kui igavese lapsemeele ja siirusekandja teooriatesse. Näitleja pole arengupeetusega."
"Elus juhtub igal hetkel tuhandeid sündmusi, meie aga valime tohutust võimalustehulgast ühe. Ja see, mida me valime, näitab, millised me oleme. Valik määrab kõik."
"On ainult üks lugu, mida räägib näitlejate ansambel, mitte erinevad lood, mida räägivad kümme näitlejat (Oida, Marshall 2007)"
No comments:
Post a Comment