Jaanus Harro "Uimastite ajastu" on ilmselt eelkõige populaarteaduslik teos. Suuresti on eesmärgiks ilmselt inimeste informeerimine ning delfi ja tarbija24 stiilis kujunenud tõepõhjata arvamuste kummutamine. Harro kui farmakoloog räägib ainetest asjalikult ja konkreetselt, laskumata liigsesse eetikasegadikku: ei võitle millegi vastu ega poolt. Ja raamat katab laia spektri: kofeeinist ja nikotiinist amfetamiinini. Stuktueeritud nagu õpik, kirjutatud esseelikus võtmes, tugeva isikliku käekirjaga, mis mulle nii palavalt meeldib. Harro ei hoia kokku sarkasmiga ning kas mitte ei kuma kõige selle teksti taga paras kogus eksistentsialismi? Mulle ta stiil igatahes meeldib.
Lisaks lugemiselamusele saab ka palju uusi teadmisi, olgu need pisifaktid - Bach kirjutas kohvile kantaadi - või psühholoogide-farmakoloogide uuringute tulemused - kofeiin ergutab tugevamini ekstraverte kui introverte!
"Üks kummalisemaid katseid on olnud LSD manustamine ämblikele, kes sel puhul koovad harjumuspäraste elegantselt sümmeetriliste võrkude asemel saispuntraid. Mida muud imetajate taju moonutaval uimastil oma kunsti ja tööd ringi liikudes tegevatelt lülijalgsetelt oodatagi. 1962. aastal manustas rühm eksperimentaatoreid ligi 300mg LSD-d isasele Aasia elevandile, lootuses esile kutsuda elevantidel aeg-ajalt esinev eriomane agressiivse käitumise sööst, et uurida näärmeeritisi sel ajal. Katse lõppes elevandi surmaga, aga selle kohta kirjutatu on jätkuvalt osaks debatist selle üle, mis on halb: kas uimastid või psühhiaatrid."
"Kindlasti ei mõju kohv hästi vaid tigudele ja nälkjatele, kes väldivad kohveiinilahusega kastetud taimi ja kelle süda kofeiini mõju all üles ütleb. Aga teisedki taimsed närviergutid on tekkinud looduslikus võidurelvastumises võitluseks taimekahjuritega."
"Üks kümnest suitsetajast tõmbab päevas vähem kui 5 sigaretti ja ei ole sõltuvuses."
Sotsiaalmajanduslikus hierarhias langenud ja/või madalama hariustasemega mehed suitsetavad oluliselt rohkem, moodustades suurema osa suitsetajatest. Huvitaval kombel on naiste juures seos vastupidine: suhteliselt rohkem on suitsetajaid kõrgharidusega naiste juures. Seda loomulikult võttes arvesse, meeste ja naiste erinevat jaotust haridustasemete vahel.
"Mittesuitsetavate naiste risk saada kopsuvähki on üle kolme korra suurem, kui nad on abielus suitsetava mehega. Kopsuvähki hagestumiseks peab küll olema suitsetajaga abielus kakskümmend aastat, mis nüüdisajal on järjest haruldasem."
No comments:
Post a Comment