Minu arvates toimub just selles raamatus see lõplik küpsemine, jõudmine mingi laeni. Angst on veel alles, aga mäss on juba läinud, igatsus on alles, aga armastus on läinud. See on mingi eluetapp, seisund, kus luule tuleb juba lihtsasti kätte ja inimene on jõudnud pealispinnast kaugemale, elu ja ühiskonnaga siiski leppimata, ühte sulamata.
Näited:
SEE
see mille pärast me elame
polegi enam elu
see mille pärast me elame
on võib-olla üksnes valu
võib-olla on teisiti
Sind anun mind talu
Viimsepäevani
-
SELLEKS
et aru saada et sa oled suremas
tuleb elada
selleks et aru saada et sa
oled olemas
tuleb surra
kurat kui raske on taluda
seda ellujäämishurma
-
REBI
lahti see rida
reastamatuseks
rebi lahti see elu
armastamatuseks
rebi lahti end elust
mis lendutõus
rebi lahti armastusest
mis elujõus
ning pärast seda
ütle mulle
mis on ülestõus
-
LETAALSE LÕPUNI
lahti on aken
ookean ta taga
hüppa
veri on vaba
kulgedes ulgudes sulgudes
-
VARSTI VIISKÜMMEND
ei sentigi raha
ei julgust
vaadata seljataha
ei ette
kõikjalt vaid etteheide
selle raskesse varju
peida see karje
-
Olles edastanud oma põlguse
ja vihkamise RIIGILE, VÕIMULE, RAHALE ja MEEDIALE võtab ta asja kokku:
te võite saada enda kätte
küll võimu au ja kuulsuse
kuid mitte kunagi mu mõistust
armastusest rääkimata
No comments:
Post a Comment