„Mina enam ei armasta sind“ on palju raskem, väsinum kui seda oli "Vihkamiseta". Tehnilisest küljest on ta jällegi palju vabam, ükskõiksem. Nagu on riim ja nagu pole ka. Mõte tuleb läbi, võib-olla liiga intensiivselt, et teda rangemasse vormi valada. Aga võib-olla on seegi protest, angst.
PILV
surub end
üheksakorruseliste majade
vahele
surub su ellu end
nagu hirm
tean sajule läheb
muutub Ilm
jään vihma ja lume vahele
otsides sinus vaid iseend
uskumata et seegi lend
sügisleht puult
või millegi muut
-
Jüri Üdile:
SEE
närune neljakümne seitsmes
kolm korda sülita üle õla
see närune neljakümne
seitsmes
ihus hinges ning häälekõlas
see närune neljakümne
seitsmes
kord maksab ta kogu võla
-
SÜGIS
surub su säärde hambad
armastus avardab ust
sa karda mind niikaua kui
kardad
siis sulge mu järel uks
No comments:
Post a Comment