C.A. von Winkler – „Malmö tänav Pärnus“
Seekord ei räägigi,
ainult näitan:
„Enam sa ei palu mul tulla
sipelgapesani
(oled ise nüüd suur)
praegu on kevad
külm
(ja vihmane)
hommikul kaskede alla
(Jensi haua lähedale)
on tekkinud kaks valget laiku
mis
meenutavad kasekäsni
kuid hoopis on
seened“
-
Lahele
Ja kui sõidame kaugele lahele
esmalt kivid
ja siis tuleb liiv
järjest vähemaks õhku jääb kahele
kui me ikkagi sõidame lahele
kuni plahvatab silmapiir
-
„kui ehavalgus langeb inglile
ta naeratab
sa tead
ja tema kivist silmad
soovivad sul head
nii ütlegi, kui saad
et nägid mind
ja tervita“
-
„Oh, Pärnu on ilus.
Soojal suveõhtul.
Kus iga tänav ja nurk on tuttav.
Iga tänavanurk.
Kus aknad on valla.
Nõrk tuulehoog paisutab valged pitskardinad purjena tuppa.
Kui keegi parajasti uksest tuleb.
Ja aken on lahti.
Akendest kostub hääli.
Vahel mõni kõlksatus.
Kus juuakse teed või kohvi.
Mõni kuulab televiisorit.
Teine iseennast.
Lapsed jooksevad ühtviisi kõnni- ja sõiduteel.
Auli tänaval.
Tulbis.
Kajakas.
Pardi ja Kanali tänaval.
Asfalt on soe.“
No comments:
Post a Comment