Navitrolla – „Koer müüril“
(raamatu kaanepilti Google ei leiagi!)
„Kes sa oled, Marko Toom?“ küsisin ma poolvaljusti, kui olin esimesed luuletused läbi lugenud. Raamatuke sai valitud kaanel ilutseva Navitrolla pildi põhjal, isegi lahti löömata. Avastasin, et oleksin valinud ka sisu järgi.
Google on tummaks löödud. Saan vaid teada, et ta on kuulunud Tartu NAKi ja käib kalal. Kui tal just nimekaimu ei ole. Olgem ausad, nii Marko kui Toom on üpris tavalised nimed.
Tuleb tunnistada, et tegemist ei ole vast tehniliselt kõige tugevamate luuletustega – rütm oleks kohati nagu lombakas. Aga mõtted on väga head. Vabandan siinkohal, et hetkeemotsiooni ajel toon ära eelkõige ilusaid-armasaid luuletusi ja jätan palju väga geniaalset ühiskonnakriitikat ja sarkasmi välja. Aga midagi peab teile endile ka otsida jääma. Tõenäoliselt on ta autor, kes meeldiks väga suurele osale mu sõprade ringist – suudab meeldida (erinevate luuletustega) paljudele erinevatele sihtgruppidele.
Tutvugem:
mehest kes kosis ja suri
kuulda ei ole ammu
mäletan möödunud suvel
koos veel kaevasime haudu
-
ükskord ma lihtsalt läksin jalutama
vaatasin teele ja taevasse
ei näinud kübetki päikest
just selle koha peal kus üks
joodik oli äsja sülitanud maha
nägin keksimas tüdrukut
ebatavalist ja väikest
et juttu teha küsin mis kell on
ta vastas pool kümme
siis me kõndisime koos
lähimasse bussipeatusesse
paari minuti pärast oleme üksteisest
kaugel
võib-olla tekib meis igatsus
siiski aeg on hiline ja tüdruk väike
vilkuv tänavalatern näib tähena
mis kohe kukub
tuues mulle õnne
-
isoleerin ennast vihmamantliga
kaitseks vooluvõrgu vastu
nüüd olen musta mantliga mees
justkui trubetski lauludes
elektrirong ei tule
ja seda rohkem jääb elada
need kolud rikuvad närve
seepärast lähen jala
-
tunda mitut tööd
on justkui valdaks erinevaid keeli
ja keeli teadupärast läheb ikka vaja
ma õpin majandust ja olen luuletaja
-
täna kohtasin oma unelmate naist
kui tegin köögis süüa
nägin ka unelmate meest
kui läksin peeglist mööda
-
juurejuhtmetega sillutatud
puiesteelt
igal hommikul
saabungi
sooja tassi tee juurde
-
surm kui selline
kui ta ükskord tuleb
mind ei ole enam ammu
ootamas
ega ma loll ei ole
-
vaikus
ainult piisad langevad puudelt
kaugemal suhtlevad koerad
kõrvus kajamas tänusõnad
armastan hääletamist
südaöösel
soojus
vannitoa põrand
ja väsinud jalad
armastan
armastan
armastan
-
ta on ainuke reisija rongis
imetleb
läbi lahtise vaguniukse
paistvaid tähti
mis jooksevad
temaga kaasa
naeratab kutsuvalt
unenägudele
ja ei karda konduktorit
ehkki piletit pole
tõmbub kerra
kaubakastidel
ning mõtleb
kuidas edasi jõuda
No comments:
Post a Comment