27. jaan - Emil Tode - "Piiririik"



Ülemisel pildil vaatab teile vastu Tõnu Õnnepalu, pseudonüümiga Emil Tode.

Emil Tode 1993. aasta romaani „Piiririik“ kohta olin ma enne lugema hakkamist kuulnud vaid ühte fraasi: „eesti esimene geiromaan“. Ei saa öelda, et see oleks mu arvamust teose osas märkimisväärselt ette mõjutanud, vahest vaid märkasin vastavat temaatikat kiiremini, kuna teadsin, mida oodata. Pessimistlik eestlasekäsitlus tuletas meelde kultusromaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ (Kivirähk), aga stiil oli midagi hoopis muud.

Õigupoolest oligi see siil, mis mind esimese hooga paelus. Tuleb tunnistada, et kaasaegne kirjandus on oma olemuselt mulle sümpaatne, vähemalt seni, kuni ta väldib ropendamist, narkootikume ja detailseid seksikirjeldusi. „Piiririik“ oli selles osas õige poole peal: hea sisu mõnusas postmodernistlikus vormis. Kui nüüd kuidagi sisu valgustada, siis on tegemist Lääne-Euroopas ringi rändava/elava mehe kirjaga, mis nagu poleks reaalne ja samas ka ebareaalne mitte. Palju on vastandamisi: ilu ja hävitamine, ida ja lääs, rikkad ja vaesed, lapsepõlv ja tänapäev. Tema käsitlus Eestist ja Ida-Euroopast on tõenäoliselt see, mis kohalikku lugejat enim paelub. Leidlik. Jah, palju häid mõtteid ja nauditav lugu: soovitan soojalt!

„maa ongi veel olemas vaid kaartidel, nagu raha pangaarvel“

„Sellest on siiski kergem, et pole vaja enam eriti millestki unistada, näiteks, et keegi mind armastaks. Kunagi ma unistasin sellest pööraselt, ma muust ei unistanudki. Ja mis see siis nüüd oli, ainult häda ja viletsus, nagu vanaema ütleks. Pikapeale ma hakkan talle aina enam õigust andma.“

„Mina näiteks olen raamatute ohver. Ma olen muide ka ise luuletusi kirjutanud, viletsaid muidugi. Sealmail kirjutavad kõik luuletusi, see oli rahvuslik harrastus, nagu inglastel jalgpall.“

„Tead, Angelo, kui sa oled ühe romaani sõnahaaval lahti võtnud ja uuesti kokku pannud, siis sa alles näed, milline naeruväärne kehkendamine see kirjandus on. Sõnad ei tähenda midagi.“

„kas sulle ei aja Ajalugu kõhedust peale? Mitte see, et on kõrisid lõigatud ja lõigatakse ikka, vaid see, et see mitte midagi ei loe, et inimene kannatab kõik välja, kõik!“

No comments:

Post a Comment