Maarja Pärtna on üks nendest noortest autoritest, kes oma debüüdini jõudnud Värske Rõhu kaudu. Vanuselt jääb ta kuskile 20 ja 30 vahele, nagu Värske Rõhu ringkonnas tavaks, kuid palju muud ma ei teagi – ega pea ka oluliseks. Luulekogu räägib ise enda eest. Muide, ilmus see päris hiljuti, alles 2010. aasta sügisel.
Esimese asjana tahan kiita raamatu kujundust – stiilipuhas, ilus ja lihtne. Lugejat ei koormata domineerivate illustratsioonidega, kuid meeleolu on loodud ja mõtlemisele suund antud. Kogu asi moodustab tasakaalustatud terviku. Meeldiv kogemus oli ka lugeda üle pika aja keeleliselt puhast teksti, mida ei olnud liigse tükeldamise ja kujundamisega ära rikutud. Jah, asi oli kohe peale vaadates paljulubav.
Pettuma ei pidanud ka lugema hakates. Kuigi teemad on kogumiku piires erinevad ja stiilgi muutub, ei tekkinud kordagi muljet hüplikkusest. On tunda, et tegemist on noore naise mõtetega ajas, kõige ühendab tuntavalt ühe ja sama inimese karakter, vaikne mõtisklemine, olgugi aeg, mõtted ja meeleolud erinevad. Seal on olustikukirjeldusi, kosmoseromantikat, näpuotsaga sarkasmi ja (veidikene Üdilikku) mõtisklemist eksistentsist. Kõige tipuks võib veel öelda, et klassikalist armastusluulet seal ei olegi. Ei mingeid armupiinu ega südamevalu. Noore naise luulekogu juures on see (minu arvates vähemalt) väga suur pluss. Südamesoojust ja lähedust loomulikult leidub, see on ilus, armas ja õhkõrn ning keegi ei tegele oma hinge ribadeks käristamisega. Ehk siis lühidalt öeldes: väga sümpaatne.
Tehnilise poole pealt niipalju, et tegemist on vabavärsiga, mis kasutab veidi algriimi ja täiesti müstiliselt hästi õnnestunud kordamisi. Midagi mantralikku on paljudes luuletustes. Söödan 4 täispikka luuletust ja mõned tekstikatked ette, ehk tekitavad teiski huvi. Intervjuud autoriga saate lugeda Värskest Rõhust.
Tartu, detsember
paar tundi heledat hämarust
kakskümmend tundi elektrit
vaikne kõhe detsember
varitseb akende taga
vajutab oksad looka
surub mu mässu maha
elevil olla ei jaksa
huvi tunda ei taha
unine unine aeg
selveri sõbralik soojus
klaaside jahe lähedus
võrkaia hooletu külm
tehase heledad aknad ja
korstnate kollane suits
lumeingline laps
külmetas ennast ära
-
sõber pühkis kohvrilt tolmukorra
ning kadus –
kas sa mõtled meile
ülikoolilinnakus raamatuid kandes
esimese eestlasena
kas meie mõtleme
sinust
(ta on nüüd inglismaal
kes teab kas tulebki tagasi)
kas meie mõtleme
päevatööst & beckettist
väsimusest & päevalilledest
unistamisest & plathist
kas meie mõtleme
sinust
kas mõtleme?
-
minul, nagu temalgi, on vaja õige vähe.
unenägusid, unistusi.
mälestusi. löökide pehmenemist.
kohvi hommikul, õhtul üheskoos süüa.
mõttekaaslasi, uudiseid.
avatud uksi. hellust.
võimalust end
enda valitud vahenditega teostada.
-
kui keegi on sinuni jõudnud
äripäevade puhkepäevade
koolipäevade tähtpäevade
ostupäevade pohmellipäevade
pesupäevade tänupäevade
mustade päevade äripäevade
puhkepäevade koolipäevade
ad nauseam korduvas jadas
peegeldud vaateaknal iseendale
oled mannekeen naeratad tervituseks
tõstad kinnastatud käe
& kompad rinnataskus pangakaarti
võtmeid telefoni ning vana armastuskirja
kui keegi on sinuni jõudnud
teevad mustades mantlites mehed
raekoja ees üksteisest ülesvõtteid
ning nende hinged sisenevad objektiivi
& väljuvad läbi aparaadi nabanööri
väikeste kirjute pixlitena
saavutades „minu fotod“ kausta jõudes surematuse
kui keegi on sinuni jõudnud
kihutavad su äpardunud kirglikud katsed
sind uutele kirglikele tegudele
(aeg on avatud see tähendab tunnid jooksevad minutitest tühjaks
minutid sekunditest
sekundid sajandiksekunditest
& nõnda edasi)
kui keegi on sinuni jõudnud
siis kelleni on ta jõudnud?
kui su päevad on täidetud paljude tegude
ööd keskmiselt kolme kuni viie unenäoga
kelleni on ta jõudnud
päevaplaanide päevahoroskoopide
päevapalkade päevauudiste
päevapakkumiste päevaülesannete
päevaaruannete
jada
korraks katkestanud
- -
„kõnnid koju jõuad koju
paned väsinud luulaeka
padja peale puhkama“
-
„katuseid
mille all võivadki elada ainult jumalad
rahulikult uinunud jumalad paljudes tubades
näevad kuldset und
kui vihm koputab akende vastu
koputab koputab sisselaskmist ei palugi“
-
„nukrus on mu postimees käib regulaarselt
toob halbu uudiseid süngeid postkaarte
kurbi kirju kaugetest linnadest
nukrus on mu postimees libistab arve ukse alt sisse
kohustab võlgu tasuma ei sümpatiseeri sugugi“
-
„kes kuulab su ära
kui zavood on kinni
vaikne nurgake on kinni
levikasse sõnumid kohale ei jõua
tartust on saanud tondilinn
tallinnal pole enam kuhugi laieneda
inglismaale lennukid enam ei lenda
ida mõtteviis jääb sulle võõraks
ühendriigid asuvad liiga kaugel
terve maailm justkui su jalge ees
aga meie laps on lukku pandud
luku võti ära murtud
vanemad ei pääse ligi
psühholoog ei murra koodi
seda ütle sina ütle sina
kuidas sõbrad saavad teda parandada – „
No comments:
Post a Comment