Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide sarja ehk apteeker Melchiori raamatute teine teos. Olen sunnitud nentima, et jään oma väite juurde - tegemist on Hargla kõige nõrgema sarjaga. Ajaloolise tausta osas on asi super, aga samas esitatakse seda ajaloolist tausta kuidagi väljavõtetena, kas otse "ajalooliste vahepaladena" või siis "Melchiori mõtisklustena", mis kumbki ei tundu veenvad. Pigem nagu peatükk ajalooraamatust. Samuti jääb vajaka kõrvaltegelaste väljaarendamine - väga õhkõrnad ja poolikud on enamus neist. Aga ometi saaks ju just kõrvaltegelaste kaudu ajaloolist pilti edasi anda!
Võib-olla just tänu eelmainitud kriitikale on lugu kohati raskesti jälgitva ning nõuab segavate faktorite täielikku puudumist. Samas võib öelda, et kui jutustaja juba hoo sisse saab, läheb asi kaasahaaravaks. Kui raamatu esimene poolt venitasin ma mitu päeva, pidevalt pause tehes, siis teise poole neelasin järest ühe õhtuga. Siiski pean veelkord mainima, et Hargla seksi- ja vägivallatemaatika on akward ja kirjutatud sellise toonig, et jääb mulje, et autor ise neid kirjeldusi kangesti naudib. Seekord kattusid nad vähemalt šüžeega (mida ei saa öelda eelnevate kordade kohta), kuid positiivset muljet see siiski ei jätnud. Kogu vägivallatemaatikast sai korraliku negatiivse laengu, mis ühest küljest näitab head kirjaldamis- ja veenmisoskust, teisest küljest võtab aga ära tahtmise seda üldse lugeda...
Ka Melchiori karakter on endiselt igavavõitu, kuid loodan, et kolmandas raamatus tegelased (eriti korduvad tegelased) saavad rohkem avatud ja lugu seeläbi põnevam.
Kokkuvõttes: nõrk. Keskel-lõpupoole kaasahaarav, aga sellegpoolest nõrk.Jah, kurb on seda ühe oa lemmikautori kohta öelda, kuid ma panustan sellele, et süüdi on kriminaalromaanide stiili mittevaldamine, mitte üleüldine allakäik :)
No comments:
Post a Comment