"Ajapildi sees" ehk "Lapsepõlv Juhaniga" on Juhan Viidingu eluloo fragment tema õe silmade läbi. Alguses mind lummas selle raamatu stiil, lisaks veel tsitaadid ja olustikukirjeldused.... Hiljem aga hakkas mind häirima, et Juhan Viidingule oli raamatus tegelikult pühendatud vaid kolmandik, ülejäänu oli ikkagi Mari Tarandi enda lugu ja esivanemate kirjeldused. Taustsüsteem on muidugi tore ja vajalik, aga probleem seisneb selles, et pilti noorest Juhanist endast ei tekigi. Võib-olla ei olnud õde-venda piisavalt lähedased, et seda pilti olekski võimalik anda, võib-olla ei tahtnud autor lihtsalt väga paljusid asju avaldada, aga kõige tugevamaks osaks jäävad paratamatult Juhani kirjad koju. Need, kui omamoodi ajaloolised dokumendid, on see, mille pärast ma seda raamatut ka lugeda soovitaks. Lisaks veel mõned väga vahvad fotod, mida, tõsi küll, võinuks olla palju rohkem.
Lihtsalt lugemisvarana on "Ajapildi sees" muidugi vaimustav ja ajast annab ta tõesti hea pildi. Liiga palju mõistmist noore Juhani väljakujunemise kohta ei maksa sealt siiski loota, pigem on see omaaegse Tallinna kui noore Jüri Üdi kujutamine. Stil on aga nauditav ja pidevad viited Viidingu luuletustele loovad teadliku lugeja peas mõnusa terviku. 250 lk läheb lenneldes ja mängleva kergusega, vahest vaid lõpupoole väga palju järjest tulevaid eri aegade kirju tekitab veidi segadust. Aga kõigile, kes Juhan Viidingu luulet armastavaad, soovitan lugeda küll, mingi pildi ikka saab, et kes ja kuidas. Lisaks kirju, pilte ja luuletusi. Mõnus kaaslane viimasteks talvisteks õhtuteks.
