5. sept - Tõnu Õnnepalu - "Flandria päevikud"


Flandria päevikute kohta ütlen paari sõnaga niipalju, et see sisaldab ohtralt head ühiskonnakriitikat ja ajaloolis-sotsiaalteaduslikke mõttearendusi, seda eriti raamatu alguse poole. Samas tuleb tunnistada, et see nn paralleelselt arenev lugu mitmesaja aasta tagusest kloostriteisikust mind väga kaasa haarata ei suutnud. Jäi kuidagi sunnituks või kunstlikuks. Küll aga kiidan jälle Õnnepalu lummavat stiili ja ainult temale omast võimet looduskirjeldused nauditavaks teha. Arutlus ruumi ja aja üle on haarav ning Õnnepalule omane lihtsus on see, mis teeb selle teose tõeliselt heaks. Ning tema võime keelega fantastiliselt ümber käia peaks juba kõigile teada olema.

„Seegi on üks huvitav kultuuriline klišee, see kohvikutes kirjutamine. Aga miski ei tööta kultuuris paremini, kui klišeed.“

„Põhiliselt kehastabki meie kultuuri masinpöetud muru. Lihtne hooldada, kuigi mõttetu ja energiamahukas. Aga jätab kultuurse mulje.“

„Veel üks inetu moodne eksitus! Kogu see vaimsus. See paljuneb viimasel ajal nagu hallitus või mädanik.“

„Meile on kingitud seniolematult palju vanadust, aga me tahame selle muuta võltsnooruseks. Milline tänamatus.“

„Ükski rahas, vähemalt praegu, ei valiks endale valitsust, kes ütleks, et nüüd lõpetame ära autodega sõitmise, lennukitega lendamise, suurte korterite ja majade kütmise, kolime kõik kokku väiksemale pinnale, ärme söö enam banaane ega nii palju liha, ühesõnaga, tõmbame oma tarbimise nii kolm neljandikku kokku. Demokraatia on rajatud majanduskasvule, see tähendab inimese tundele või usule, et nad elavad tänavu paremini kui mullu [---]. Demokraatia on rajatu kasvavale raiskamisele. Või kasvavale heaolule, kuidas võtta.“

„Üsna puru silma ajamisena tunduvad ka sellised tegelikult väga tagasihoidlikud tarbimispiirangud, nagu näeb ette näiteks too Kyoto protokoll. Ühendriikide soovimatus sellega liituda on päris arusaadav. Selleks, et ta mõjuks, peaks ta olema palju karmim – praegu nähakse ju ette ainult k a s v u piiramist, see tähendab süsihappegaasi jms tootmine jätkub isegi allakirjutanud maades aina kasvavas mahus. Ja sellega peaksid muidugi liituma ka maad, kus kasv on tegelikult kõige suurem, nagu India ja Hiina.“

„Euroopa valitsused kasutavad tegelikult samasugust populistlikku strateegiat (või demokraatlikku, kuidas võtta): lepet ja tagasihoidlikke piiranguid, mille tulemuslikkus on üpris kaheldav, müüakse oma valijatele kui suurt moraalset sammu Emakese Maa ja Inimkonna päästmiseks, milles nad kõik ise osaleda saavad, kustutades tarbetult põleva elektripirni, nagu kutsus üles üks nõukogude-aegne loosung. Huvitav, et see elektripirn just nii pinnuks silmas on. Sümbolid on võimsad.“

„Tahaks näha seda Austraalia valitsust, kes keelaks ära näiteks konditsioneerid.“

„Aga kuidas ma Austraaliasse jõudsin? Tahtsin rääkida hoopis Flandria metsast.“

„Ja ei Euroopa ega Põhja-Ameerika inimesi ähvarda veel mingi toidupuudus. Alati on see kõigepealt tabanud vaeseid. Aga meie vaesed elavad mujal.“

„Aeg on kuidagi pea peale pööratud. Talvel koperdavad inimesed paksus pimedas välja, et siis kontorites ennast kohviga üles turgutada ja tähtsate asjade kallale asuda (mis asjad need kõik on, Jumal ise seda teab). Suvel jälle lõõsatakse päevavalgel magada ja üldse ollakse puhkusel.“

„Konverentsid olid painavalt igavad nagu sellised ikka: head ja kultuursed inimesed räägivad üksteisele head ja kultuurset juttu ja neil pole vähimatki raskust üksteise veenmisel, et just see on hea ja kultuurne. Õhtuti saab süüa ja juua, kolmandal päeval sõidetakse laiali, natuke päevaraha taskus, sest päris niisama on raske kedagi kohale meelitada. Koosolekud ja konverentsid on üks tänapäeva haigus, aga nii levinud haigus, et haiged enamasti ei peagi ennast haigeteks.“

„Inimeste päevaks otsaks büroohoonetesse sulgemiseks pole ammugi ena vaja ei sõjaväge ega politseid, sõjaväge ja politseid oleks vaja hoopis siis, kui peaks neid sealt keset nädalat välja kihutama, koju ajama.“

„Millegipärast äratab söögilauas, kus keskelt pisut roosakas lambapraad on ilusti lahti lõigatud ja taldrikutele jagatu, taimetoitlase kohalolek justkui mingeid väga salajasi halva südametunnistuse torkeid ja isegi sellises kultuurses seltskonnas heidetakse vegetariaani üle tsipa kaudset nalja, enne kui nuga oma lambakintsu lüüakse.“

„Huvitav, et umbes aasta aega, ma arvan, pole mul kordagi tulnud pähe enesetapukujutlust. Veel ühe harjumuse surm. ja halva harjumuse.“

„Tegelikult pole kakskeelne riik tänapäevase rahvusriigina mõeldav ja sellist pole ka kusagil olemas, räägitagu mis tahes.“

„Kui inimesed ennast ei pesnud, olid neil mustusehaigused, kui nad ennast iga päev mitu korda pesevad, tulevad puhtusehaigused.“

„Pärast ABS pidureid ja turvapatju on üll vähe asju leiutatud mis autosõidu oluliselt turvalisemaks või mugavamaks teeksid.“

„Need [pühakirjad] on liturgilised tekstid, mitte köögiretseptid, mille järgi keeta ja elada.“

„Nüüd ongi kihelkonnakool, mida me kutsume ülikooliks, ja mis pole ehk isegi enam kihelkonnakool, sest sinna jõuavad „kihelkonna“ rahvast juba pooled, kui mitte rohkem – nüüd see ongi viimane aste. [---] Mida arvukamad on need „kõrgemad“ kooliastmed, seda enam peavad need kohanema keskpärastele, alla keskpärastele võimetele.“

„Valitsuselt, kes naudib püsivalt 60-70% toetust, pole midagi head oodata. Võib kindel olla, et maa hea käekäigu asemel tegeleb ta rahvale meeldimisega.“



See oli, kui armastus viis
meid enestest kaugele,
et sügise liblika tiib
jättis su laugele

tolmu, kas pole nii,
et ükskõik kui kaugele
läheme, keegi meid viib
kaldale laugele,

kus aeglaselt variseb liiv
jumala laugele,
kes meid unes näeb siin,
vaadates kaugele.

No comments:

Post a Comment