Tegemist on Värske Rõhu kaudu avaldatud raamatutest kõige uuemaga. Kui muidu kaldub Värske Rõhk ja selle maailm olema ennastotsivate puberteetikute ja ma-nii-erinen-massist tüüpi noorboheemide kasvulava, siis Tuuli Taul on midagi enamat, kui pelgalt fassaad. Tegemist näib olevat välja arenenud noore naisega, kes ei siple enam niivõrd armastab-ei-armasta ja miks-te-mind-ei-mõista kriisides, vaid suhtub elusse erapooletult. Rahuliku oleku taga kajavad kohati väga võimsad emotsioonid, teine kord aga jääbki ta emalikult hoolitsevaks, kandes lugejat tasapisi tulemuseni. Midagi rahustavat on selles, kui leidub noori kirjanikke, kes suudavad vabavärssi kasutada millekski muuks kui ropendamiseks. Samas tuleb tunnistada, et kohati muutub ta liiga argiseks, liiga otseseks ja kaotab seeläbi oma võlu. Kuid tahtmist kogumikku käest ära panna ei tekkinud küll kordagi. Pigem vast ujub jälle teadvuse piirimaile see ühel ööl Toomemäe jalamil asuvas korteris tõstatatud küsimus: ms vahe on luulel ja proosal?
Huvitavaid tähelepanekuid suutsin teha üksikute tsitaatide näol, näiteks „leevenduseks söönud oma/sõnu mida arst kunagi/välja ei kirjutanud“ ja „laupäevahommikuti/süveneb nakkuslik/diktsioonipuudulikkus/mida soovitatakse ravida/suhu topitud veinikorgiga“ ning „rohelise süttimiseni vabaduse platsil/jääb kolm nappi sekundit/tähelepanu inimesed/valmis olla inimesed/jookseme!/tuleb tunnistada olen tõesti/jälle tundlik lüüriline loomejobu/aga teie/unustasite oma lapsevankri ristmikuveerele maha/seltsimees emalendur“. Aga aitab siinkohal minu targutamisest. Võtke lihtsalt teatavaks, et soovitan, eriti neile, kelles siianiloetud katkendid huvi äratasid. Selle ülevalhoidmiseks toon kaks luuletust ära ka täispikkuses:
Kui otsustate võtta meilt kõik
Jätke alles võimalus
Sellest kirjutada
Ja meie liik säilib
-
Bussi sisenes mees kes
Tahtis rääkida Jeesusest
Küsimata meilt luba
Head inimesed
Ütles ta pidulikult
Me kõik siin
Maa peal
Vajame jumalat…
Valjuhääldist kostis:
Kosmos
Turtsatasin
Jumal on siiski
Eestlane
Ja naine
No comments:
Post a Comment